Luuserdamine

Elu tagasi eestis on põhiliselt kulunud luuserdamisele. Olen küll võtnud plaani otsida endale ka töö aga ei ole veel midagi leidnud ja ega ma just ülemäära aktiivne ka pole olnud. Hetkel naudin kaua voodis vedelemist ja elu üldse. Olen rahul. Vahepeal oli Sveni sünnipäev Palojärve ääres. Kolm sellist päeva, et ega ma täpselt aru ei saanud, millal ma olin ärkvel ja millal magasin ja üldse mis toimus, sest ärkveloleku hetkedel oli kaaslaseks suurem kogus alkoholi ja ka kõike muud. Vähemalt sai paar esimest korda käia ka eesti vetes ujumas ja paadiga sõitmas. Ja ohvriks tuli seekord taaskord mu telefon. Kui ma nüüd kuskilt uue leian (muide, ega kellelgi ei ole mõnd vana telefoni kusagil üle?) siis on see viimase aasta aja jooksul mul... seitsmes?
Statistika siis siin:
Eelmise aasta folgil kaotasin oma telefoni ära. ja lihtsalt sellepärast et ma ei viitsinud teda otsima hakata enne kui folk läbi sai (ei leidnud ma teda juba folgi esimesel päeval).
Siis võtsin venna vana telefoni aga see läks üsna kohe katki.
Sain Kairi ema telefoni endale aga ega see... ma polegi kindel, mis sellega juhtus. Äkki läks ka katki.
Jõuludeks sain endale jälle normaalse telefoni, mis tegi pilti ja mängis muusikat isegi (miks peaks keegi midagi sellist üldse minu kätte usaldama??). See rööviti ära Keenias nii umbes neljandal päeval kui kamp röövleid meile kallale tungis.
Ostsin siis Keeniast uue ja üsna odava telefoni mis ühes ööklubis kotist ära varastati.
Ostisn jälle sama telefoni, jõudsin sellega isegi Eestisse aga see leidis oma lõpu Palojärvel paadipõhjas ujudes.

Hetkel olen Pärnus ja taaskord haigeks jäänud. seekord siis külmetus. Tartu on vist ainus koht maailmas, kus ma haige pole. Mu organism on sõna otseses mõttes sõltuv Tartust. Igalpool mujal viibides on mul mingid hädad küljes. (no ok. Põlv on omadega p***is ja hambaid ma ei saa kasutada ka Tartus. Aga need asjad ei peata mind väga)