Kopp on ees

Projektiraha on otsas, kohalikud on ära raisanud kõik kuskile musta auku.
Söögiraha saab ka kohe otsa. Elekter ja vesi ka varasti lülitatakse välja.
Me oleme vist ainsad, kes projektist endast hoolivad.
Mul on pikemat aega mingi kõhuinfektsioon ja neelan antibiootikume.
Inimesed hakkavad närvidele käima.
Privaatsusest pole juttugi.
Kopp on ees!!!!
Ei ole hetkel kindel, kas enam on asi seda väärt.
Äkki oleks parem minna koju, kus on keegi, kes on mulle kõige kallim ja keda väga igatsen ja lõpetaks selle jama siin ära.
Aga kuidas ma saan lahkuda Keeniast ilma Maasai Marat nägemata?
Ja see on alles juulis plaanis.

Aga muidu on seis selline, et järgmisel nädalal mõtlesime endale neli kana ja kuke võtta. Elusad kanad on odavamad kui tapetud kanad, neilt saab mune ka odavamalt jne. Ma pakkusin nimed ka neile välja ja teised olid nõus: Stew, Fry, Curry, Masala ja Big Sunday. No ok. Kolm nimedest on minu pakutud.

Vahepeal saime postkontori tolliametnikuga sõbraks, et pakke tasuta kätte saada (muidu peaks vastavalt paki sisule maksma). Igatahes süsteem töötab. Ainult et nüüd ta tahab hunnikut lehmi laeva panna ja mu perele saata.