esmaspäev, Märts 8

Operatsioon sealiha, koristuspäevad, Caroline, jumalateenistus ja info liikumine

Ostsime suure hurraaga sealiha, sest eestlased ja leedukad tundsid sellest puudust. Mõtlesime siis selle ära marineerida ja eriti hea söögi sellest teha.
Ühel hommikul ärkas Justas üles ja tahtis teed teha suure potiga. Potis oli aga mingi solk ees. Kuna ka Love arvas, et tegemist ei ole millegi vajalikuga, valasid nad selle asja põõsa alla ära.
Eelmisel õhtul kell 2 olid Mykolas ja Carlos väga ebaselge peaga leidnud äärepealt sealiha, mille nad olid marineerima pannud ja otsustasid, et kui nad nüüd kohe sellest süüa ei tee, siis läheb liha halvaks. Nii nad siis kokkasid kella kolmeni öösel. Ärgates aga avastasid, et kaste oli ära visatud. Liha ise oli aga alles.
Õhtul panime kõõõvasti soola ja kõike muud juurde ja praadisime liha veelkord läbi, lootes et ehk kõlbab süüa. Enam-vähem kõlbas ka vaatamata väga soolasele ja äädikasele maitsele… aga järgmine hommik ei olnud ma ainuke, kellel kõht korrast ära oli. Me ikka peame oma kitselihaga piirduma, sest see on siin kõige parem.

Nüüdseks oleme ka muud tööd natuke teinud. Reedel-laupäeval olid kaks clen-up'i slummides. Esimene neist oli Kipkarenis ja meie korraldatud. Meie kallis vastuvõttev organisatsioon on aga nii suure tähelepanuvajadusega, et neil oli vaja linnavalitsust ja ma ei tea mida sadat asja veel kaasata. Tulemus oli see, et kõigepealt ootasime kolm tundi, et linnahärrad ja prügiautod kohale jõuaks (ega kõige tähtsam tegelane ei jõudnudki), siis läks suur osa aega igasuguste tseremoonitsemiste ja tänusõnade peale ja siis oli tund aega koristamist ka. Pärast lõunat oli jalgpallimatš wazungude ja kohalike koolilaste vahel. Kohalikud võitsid.
Lõputseremoonia oli ka üsna pikk. Selle kõige lahedam osa oli see, kui üks pisike tüdruk (äkki 4 aastane) kusagilt rahva seast kõigi ette järsku tõsteti ja tal tantsima kästi hakata. Kogu rahvas hakkas laulma "kata...kata… kata…kata" (rõõmusta vms) ja plaksutama ja tüdruk hakkas surmtõsise näoga tantsima. See oli nii kihvt, kui tõsiselt ta endale pandud ülesannet võttis.
Teine clean-up oli aga Munyaka's (see on Kikuyude slumm Eldoreti külje all) ja selle korraldas kohalik noorteorganisatsioon. See hakkas väga mitte-aafrikapäraselt juba vähem kui pool tundi pärast väljakuulutatud kellaaega pihta, ilma suuremate tseremooniate ja milletagi ja minumeelest oli tulemuslikum ka, ehkki prahti vedasid ära eeslid ilma seinadeta kärudega, millest suur osa prahti tegelikult tagasi maha lendas.
Kohtasin kaamelit, kes meile slummitänavatel väga laisalt vastu lonkis. Vot seda ma küll ei oodanud, arvasin, et nad põhiliselt seal Egiptuse kandis elavad.

Caroline (meie majaabiline) hakkab koppa ette viskama.
Esiteks on ta kohutavalt laisk. Kui ainult pooled või vähem kui pooled inimesed kodus on, siis ta süüa ei viitsi teha. Kohati käsutab teisi, et nad laua ära koristaks või liha valmis teeb (tema võtab enda peale kohutavalt raske ülesande riis ära keeta)
Ta üritab ikka veel kõiki endaga ühte voodisse magama meelitada.
Ta teeb ühte nalja lõpututes arvudes. See et ta trepi pealt mingiks ajaks tule ära kustutab, sel ajal kui me seal istume, lõpetas naljakas olemise juba kolm nädalat tagasi.
Ta ei koputa mitte kunagi. Privaatsus on selline asi, mida siin majas (ja ka siin riigis, aga selle juurde tulen ma veel tagasi) ei ole mõtet oodatagi. Tormab lihtsalt ilma koputamata sisse. Üks hommik astusin vannitoast alasti välja ja tema seisis keset tuba, uks pärani lahti (ja meie tuppa avaneb vaade nii köögist kui ka koridorist jne) ja kui ma küsisin, et kas ta võiks välja minna või vähemalt ukse kinni panna, hakkas ta naerma selle peale.
Üks naine oli külas ja ta näitas talle meie taarakappi, ise seletades, et me oleme alkoholist sõltuvuses. Kust otsast see sinu asi on ja kust kohast võtad sa õiguse mingeid jutte levitama hakata!
Ta on veel teinud nii, et läheb kodust ära ja jätab Kenzie kellegi hooleks ilma midagi mainimata ja siis tuleb tundide pärast alles tagasi.

Avastame uusi kohti linnas. Pisikesi kohalikke pubisid ja söögikohti. Viimase aja uus avastus on eriti pisike söögikoht kõrvaltänavas, kus kõige kallim roog menüüd maksab 70bobi (12 krooni umbes). Chai ja chiapati saab näiteks 3 krooni eest.

Käisime ühes tüdrukutekoolis külas. Nad näitasid meile traditsioonilisi tantse ja laule. Tahaks ka nii tantsida osata nagu nemad. Väga kihvt oli. Meid majutati direktrissi enda majas, nii tähtsad külalised olid. Tüdrukud blokkisid kõik ja läksid keset ööd tagasi, ma jäin sinna ja jagasin direktrissiga voodit :D See oli juba teine kord Aafrikas oleku jooksul, kui ma musta naisega voodit jagan. Aga kui esimene oli ilus ja noor, siis teine… ei olnud.
Hommikul veeti meid jumalateenistusele. Mul oli selline tunne, et jalutan poole pealt välja, nii vastik oli seal olla. Üks mees rääkis tükk aega, kuidas ta tunneb inimesi, kes on korraks ära surnud ja siis ellu ärganud, nii et ta teab milline põrgu on ja kirjeldas seda tükk aega. Seejärel hakkas karjuma, kuidas seks suurim patt on ja enne abielu seks veel eriti hull on. Rääkigu parem , et tehke mis tahate aga kasutage kondoomi, muidu kui mõni vaene tüdruk peakski vaatamata kohutavale süütundele ja põrguhirmule (mida on üsna haiglane inimeses tekitada) julgema seksida, siis saab ta kindlasti ka lapse, kuna kaitsevahenditest ei ole neile keegi kunagi rääkinud. Ja muidugi samasooliste suhted on veel kõige suurem perverssus. Nagu oleks sada aastat ajas tagasi läinud.

Keenia võib küll suurem olla kui eesti aga info liigub siin kiiremini kui eestis ja selleks ei ole mittemingisugust internetti vaja. Ma päris täpselt ei räägiks, millest jutt käib aga see, mida me tegime ja rääkisime Baringo järve ääres jõudis praktiliselt sõna-sõnalt meie vastuvõtva organisatsiooni juhtideni Eldoreti.
Taaskord pean ütlema, et siin ei saa usaldada ka neid, kes paistavad kõige suuremad sõbrad ja usaldusväärsemad inimesed, sest nad räägivad igaühele erinevat juttu ja varjavad asju ja meile tundub, et tekitavad meelega konflikte. Ja siinkohal ei käi jutt mingitest suvalistest inimestest tänaval, keda niikuinii ei tasu uskuda vaid meie enda vastuvõtva organisatsiooni inimestest. Ega see, et tegemist on pastoriga ei tähenda veel seda, et tegemist on ausa inimesega.