Silmatilgad, Hotel Rwanda, Coca-Cola ja Eesti Iseseisvusp2ev

Olin linnas viimati, siis istusin siin samas Cyberis ja kirjutasin asju. Siis mingi hetk tundsin, et midagi oleks nagu silmas. Mul peeglit ponud, l22tsed olid ka silmas ja l22tsede konteinerit polnud kaasas (mul alati on aga just seekord oli koju j22nud). Hakkasime koju minema aga Tauno ja Carlos tahtsid veel chaid ka juua. L2ksime siis chaile. Mul l2ks silm j2rjest punasemaks ja valusamaks ja l6puks j2tsin oma chai poleli ja otsustasin, et pean k2hku koju minema ja l22tsed v2lja v6tma. Kihutasime siis koju ja sain nad suure h2daga 2ra ka (sest silm oli juba v2ga valus ja vesine). J2rgmised paar tundi ysna abitu olemist sest silmi lahti ei saanud teha. Liiga valus oli. Elsa ja Sara l2ksid just parajasti haiglasse, nii et otsustasin nendega kaasa minna(Elsal oli sel hetkel malaaria diagnoos, mis hiljem tuli v2lja, et vist ikka ei olnud malaaria, sest arst oli liiga loll lihtsalt. aga see on juba teine lugu). Sama p2eva hommikul olin 2,5 tundi haiglas veetnud, et p6lvearsti n2ha. haiglas ei saanud aru, kumb see rohkem valus on, kas silmi lahti hoida v6i kinni (selleks hetkeks olid m6lemad silmad valusad juba). ootasime siis tund aega j2lle arsti. Selle aja jooksul m66deti mu temperatuuri, verer6hku, pulssi ja v6eti vereproov ka, ehkki ma yritasin koguaeg seletada, et mu silmad on probleem, mitte miski muu. Aga no ei m6junud. Arst tuli siis l6puks. V2ga naljakas ja naiselik kuju. Vaatas mulle oma taskulambiga silma korraks (selline punane, plastikust, mida supermarketist umbes kaheksa krooni eest osta saab) ja kirjutas mingid silmatilgad v2lja.
L2ksime siis haigla apteeki. Esiteks neil ei olnud neid tilkasid. Teiseks ei saanud kaardiga maksta, sest kell oli juba 10 6htul ja accounting oli kinni. Kolmandaks t2nu sellele kasutule vereproovile(mis maksis eesti rahas umbes 150.-) ei olnud meil piisavalt sularaha, et maksta. Otsisime siis kolmepeale k6ik viimasedki sendid oma kotip6hjadest yles, iga viiekymnesendise yle r66mustades aga ikka j2i puudu. L6puks apteeker pani meie eest puuduva summa ja andis meie 50-sendised meile tagasi.
Gilbert(meie autojuht) oli terve aja meid oodanud paduvihmas oma vett sisse laskva matatuga, mis m6nikord tootab ja m6nikord mitte. S6itsime siis linna, et mulle neid silmatilku osta. L2ksime apteeki, et neid saada. Seal l2ks ka pool tundi, sest esiteks ei saanud me pihta, kes neil saab kaardiga maksta v6i mitte. Tyyp lihtsalt vastas iga asja peale "It's ok, sister". Siis ei leidnud nad 6iget rohtu, siis kirjutas ta sada aastat arveid ja asju, sest k6ige selle vahepealt oli tal vaja mu e-maili aadressi mult v2lja pinnida ja yldse p2rast iga t2he kirjutamist paus teha, et igasuguseid lollakaid kysimusi kysida. (Ei! ma ei taha Sinuga Mombasasse tulla! ma tahan neid fucking silmatlku saada, et sellest k6rvetavas valust oma silmas l6puks lahti saada!!!) Terve selle aja m2ngis nokia tune t2iel v6imsusel taustal, kohalikud t2navapoisid k2isid raha kysimas ja Elsa helistas iga natukese aja tagant matatust, et kui kaua meil veel l2heb.

nyyd ma j2lle n2en enam-v2hem ja saan elada oma silmaga.

K2isime kylas oma majaomanikul. T6sine palee!!! Zebranahad seinal, teenijad ringi tormamas jne.
Samas oli selline tunne nagu oleks sattunud filmi "Hotel Rwanda" peategelase juurde. Tim (meie maja omanik ja esimene kohalik, kelle puhul on tunda et ta on euroopap2rasest elust arusaav, kuna 6ppis inglismaal mingi aja) r22kis, et kui m6ned aastad tagasi oli s6da kahe h6imu vahel, siis ta v6ttis palju oma s6pru, kes olid Kikuyud oma majja ja hoidis neid seal peidus, kui Kalenjinid tahtsid maja maha p6letada ja Kikuyusid maha lyya. Tim ise on muide Kalenjin aga ta tembeldati reeturiks, kuna ta ei hoolinud h6imudest vaid aitas oma s6pru. Asi, mis filmis tundus kuidagi v2ga kaugena, tuli nyyd p2riselus nii l2hedale.

T2na k2isime yhel kohalikul juhil kylas (mitte sellisel, kes istub kesklinnas oma kabinetis nahktugitoolis, noogutab, naeratab ja kylalisteraamatusse laseb k6igil kirjutada vaid sellisel, kes reaalselt midagi teeb ka inimeste heaks). Ta ytles, et tal on v2ga hea meel, et me tulime, et inimesed, kes kunagi nende est hoolitsesid (eurooplased siis yldisemalt) on tagasi tulnud, et neid halvast seisust v2lja aidata ja me olime nende jaoks nagu mingid suured valitsejad, kellelt palju oodatakse. Reaalsus? Reaalselt tulid britid, muutsid kohalikud orjadeks, vedasid k6ik minema, mis kasulik, lasid jalga ja asusid v6ileivahinna eest tellima asju endale neilt. Nendeni raha ei j6ua aga samas euroopa saab suurt tulu. ja nyyd on nad 6nnelikud, et me tagasi oleme? Mille yle nad 6nnelikud on? Meie p2rast ongi neil ju k6ik siin nii sitasti. Ok. Nad ei oleks kyll sellel tasemel nagu euroopa. Aga nad elaksid 6nnelikult oma onnides ja vahetaksid lehmasid, mitte ei yritaks iga hinna eest euroopa riideid saada ja coca colat juua ja igalepoole telekaid muretseda, samal ajal kui reaalselt neil selleks tingimusi pole.

V6ib vabalt oelda, et mul pole sellist iseseisvusp2eva veel olnud. Kogu asi toimus kyynlavalgel kuna elektrit ei olnud ja hullumeelse trummip6rina saatel. Koorisime
suure hunniku kartuleid, tegime hakklihakastet (meil on 6nneks gaasipliit) ostsime pudeli viina ja 6petasime teistele eesti laule. Vahepeal hiilisin minema, et dussi all k2ia. Peab ytlema, et ei m2leta, et ma varem kyynlavalgel trummip6rina saatel jalgu oleks raseerinud :D V2ga hullumeelne ja mitte-eestil;ik aga samas siiski sna kodu meenutav 6htu oli.
Josiah ei saanud ooseks koju, sest k6ik tuttavad taksojuhid juba magasid kell 11 ja siin selliseid asju nagu mingid ametlikud taksofirmad, ei paista olevat.